Tecnoheart Plus defibrillaator

Tecnoheart Plus defibrillaator
- Erakordselt kiire kasutusvalmidus
- Kõige paindlikumad on automaatsed DAE-defibrillaatorid.
- Need mudelid juhivad kõiki toiminguid iseseisvalt, teavitades päästjat seadme tehtavatest toimingutest.
- Elektrilöögid antakse SEMI-AUTOMATICO ning süsteem teavitab sellest kasutajat suuliselt.

Seadme strateegiline paigutus
Defibrillaatorite paigutamine nii, et need oleksid hästi nähtavad ja hõlpsasti ligipääsetavad, on esimene samm tõhusa ja õigeaegse sekkumise suunas.

Esimese elektrilöögi andmise aja lühendamine
- Eesmärk on anda esimene elektrilöök 4 minuti jooksul.
- TecnoHeart Plus ja selle omadused tagavad erakordselt kiire kasutusvalmiduse.

Universaalne defibrillaator
- Täiskasvanu ja lapse valikulüliti – elektroode pole vaja vahetada
- Defibrillaator on loodud töötama kooskõlas AHA/ERC kehtestatud kardiopulmonaalse elustamise (CPR) ja südame-veresoonkonna erakorralise ravi (ECC) suuniste versiooniga 2010.

Hääljuhistega juhendatud sekkumisprotseduurid
- Hääl juhendab Teid kogu sekkumise vältel.

Omadused
- Kaas: kaas kaitseb toiminguikoone, patsiendirežiimi nuppu ja elektrilöögi nuppu.
- Olekunäidik: olekunäidik näitab seadme olekut, temperatuuri ja aku taset.
- Elektroodide ühenduspesa: elektroodide ühenduspesa võimaldab elektroode ühendada.
- Toimingute ikoonid: vastava toiminguikooni all vilgub punaselt LED.
- Patsiendirežiimi lüliti: kui kasutaja on patsiendi tüübi kindlaks teinud, valib ta patsiendirežiimi lülitiga täiskasvanu- või pediaatrilise režiimi.
- Elektrilöögi nupp: kui elektrilöögi andmiseks ettevalmistamine on lõppenud, hakkab elektrilöögi nupp vilkuma. Elektrilöögi andmiseks vajutage nuppu.
- Liugnupp: liugnupuga saab kaane avada; seadme sisselülitamiseks lükake liugnuppu paremale.
- SD-kaardi pesa: SD-kaarti kasutatakse andmete salvestamiseks ja DAE püsivara värskendamiseks.
- Infrapunaliides: infrapunaliidest kasutatakse arvutiga suhtlemiseks.

TECNOHEART – ELUPÄÄSTEV SEADE
• Hääljuhised: lihtsaks ja juhendatud kasutamiseks.
• SD-kaart: tegevuste salvestamine õigusliku kaitse tagamiseks.
• Pehme ümbris: kaitse löökide ja kriimustuste eest.
• Pika kasutuseaga LiMnO2-aku: 5 aastat, 200 elektrilööki.
• Akuindikaator: võimaldab alati aku taset kontrollida.
• Kriitiliste komponentide enesetest: aitab säilitada seadme töövõime tõhusana.
• Impedantsi arvutamine: kontrollib DAE ja patsiendi vahelise kontakti terviklikkust.
• Ekraan: võimaldab juhiseid lugeda, kui hääljuhiseid ei ole võimalik kuulda.
• Kahefaasiline elektrilöök: elektrilöök läbib südant esmalt ühes ja seejärel teises suunas.
• Heart On tarkvara: seda kasutatakse DAE kasutusandmete süstemaatiliseks arhiveerimiseks ning püsivara värskendamiseks.
• Eelühendatud elektroodid: lühendavad sekkumiseks kuluvat aega
• Aku: 200 elektrilööki
• IrDA-andmesideport: võimaldab arvuti ja defibrillaatori vahelist sidet
• Muudetav energia: täiskasvanu (>25 kg) 185 kuni 200 J; laps

MIKS SOETADA DEFIBRILLAATOR?
- EETIKA: Eetika on objektiivsete ja ratsionaalsete aluste kogum, mis võimaldab omistada inimkäitumisele deontoloogilise staatuse ehk eristada käitumist heaks, õigeks või moraalselt lubatavaks ning vastandada seda halvaks või moraalselt sobimatuks peetavale käitumisele. Elupäästvate seadmetega varustatus ja nende kättesaadavaks tegemine on deontoloogiline nõue, mis kaalub üles kõik muud kaalutlused.
- TEADLIKKUS: Teadlikkus tähendab inimese taju ja kognitiivset reaktsiooni mingi sündmuse toimumisele. Südame-veresoonkonna põhjustatud äkksurmade osakaal moodustab keskmiselt üle 50% kõigist surmadest.
- KOHUSTUS: Sõna „kohustus”, mida igapäevases kõnepruugis kasutatakse „kohustuse” sünonüümina, on õiguses spetsiifilisema tähendusega: see tähistab õigussubjekti olukorda, kus ta peab teiste isikute huvides järgima normiga kehtestatud käitumisreeglit. Paljudel asutustel on kohustus omada elupäästvaid seadmeid ning meditsiini- ja tervishoiuvaldkonnas, kus kutsetegevuse laad seab elanikkonna südame-veresoonkonna riskile, on sellest „de facto” saanud kohustus.

MIS ON SÜDAMSEISKUS?
Südameseiskus tähendab südame pumpamisfunktsiooni järsku lakkamist, mis põhjustab surma, kui seda ei ravita nõuetekohaselt ja õigeaegselt.
Südameseiskusel võib olla mitu põhjust, kuid enamikul juhtudel on see tingitud südame isheemiatõvest.

Inimest peetakse kardiorespiratoorse seiskuse ohvriks, kui:
- ta on teadvuseta;
- ta ei hinga spontaanselt (või ahmib õhku – gasping);
- unearterilt ei ole võimalik pulssi tuvastada.

Piisab, kui esineb üks neist kahest tunnusest, et alustada BLS-i (Basic Life Support) tegevusjada. Kuigi mõistet
„südameseiskus” kasutatakse sageli äkksurma sünonüümina, on parem kasutada seda mõistet südamefunktsiooni järsu kadumise tähistamiseks.
Kardiopulmonaalse elustamise (RCP) võtted võivad õigeaegse ja korrektse rakendamise korral südameseiskuse tagasi pöörata ning patsiendi ellu äratada.
Tavaliselt räägitakse südameseiskusest, kuid õigem oleks rääkida kardiorespiratoorsest seiskusest (ACR), sest hingamis- ja vereringefunktsioon on omavahel tihedalt seotud ning ühe lakkumisele järgneb kiiresti teise seiskumine.
Vereringe esmasele seiskumisele järgneb kiiresti hingamisseiskus; vastupidi, hingamistegevuse lakkumisele järgneb vältimatult südametegevuse kiire halvenemine ja sellest tingitud seiskus.
Vereringe järsule seiskumisele järgneb 30–45 sekundi jooksul hingeldav agonaalne hingamine (gasping), apnoe ja pupillide laienemise algus; veel 45 sekundi pärast on pupillid täielikult laienenud.
Kui esmaseks sündmuseks on hingamisseiskus, väheneb vere hapnikusisaldus järk-järgult ning mõne minuti jooksul tekib asüstoolia või vatsakeste virvendus, mille tagajärjel lakkab südame pumpamisfunktsioon.
Seetõttu peavad mõlema hädaolukorra elustamismeetmed hõlmama nii ventilatsiooni kui ka vereringe toetamist.

AEG ON KRIITILINE TEGUR
Paljud uuringud on tõestanud, kui oluline on kollapsi ja defibrillatsiooni vahele jääv aeg ning kohalviibijate tehtava kardiopulmonaalse elustamise (CPR) mõju vatsakeste virvenduse ohvri ellujäämisele.
Iga minut, mis jääb kollapsi ja defibrillatsiooni vahele, vähendab südameseiskuse ja vatsakeste virvenduse ohvrite ellujäämisvõimalust 7 kuni 100% võrra, kui kardiopulmonaalset elustamist ei tehta.
Vatsakeste virvendus normaliseerub spontaanselt harva.
Elu päästmiseks on hädavajalik defibrillaatori sekkumine.
Veenduge, et defibrillaator oleks vajalikul hetkel käepärast.